Olukorra kirjeldus
Viimastel aastatel on Eesti ettevõtetel üha sagedamini tekkinud olukord, kus Eesti ettevõte ostab kaupu mõnes teises ELi liikmesriigis, kuid ei too neid üldse Eestisse, vaid müüb need mõnda teise ELi liikmesriiki või kolmandasse riiki. Reeglina annab Eesti ettevõte sellisel juhul oma Eesti käibemaksukohustuslase numbri tehingu tegemiseks tarnijale või leiab kauba müüja Eesti ettevõtte käibemaksukohustuslase numbri ja märgib selle oma arvel. Esmapilgul tundub kõik loogiline ja ei sisalda mingeid maksuriske. Kuid nii see siiski ei ole.
Maksurisk
Kui teie ettevõte ei too kaupu Eestisse, ähvardab teid Eesti käibemaksukohustuslase numbri kasutamine sellise tehingu puhul tegelik käibemaksu tasumine Eestis.
Vaatleme olukorda konkreetsete näidete abil.
Näide 1 - müük ELi mittemaksukohustuslastele
Eesti käibemaksukohustuslane ostab Saksamaal asuvat kaupa Saksa käibemaksukohustuslasest äriühingult, mille ta seejärel saadab Saksamaalt Prantsusmaale üksikutele ostjatele. Tehingu tegemiseks kasutatakse Eesti käibemaksukohustuslase numbrit.
Sellisel juhul jääb tehing Eesti ettevõtte jaoks liidusiseseks ostuks, kuid Eesti ettevõte on kohustatud selliselt ostult tasuma Eestis tegelikku käibemaksu, kuigi arvel on kirjas käibemaks 0%.
Kuidas eemaldada maksurisk?
Seda olukorda saab vältida, kui te ütlete müüjale, et te ei soovi kasutada Eesti käibemaksukohustuslase numbrit, sest te ei kavatse kaupa Eestisse saata. Tõenäoliselt ütleb kauba müüja teile sel juhul, et ta ei saa teile ilma käibemaksukohustuslase numbrita 0% kaupa müüa. Siis peate registreerima oma ettevõtte käibemaksukohustuslaseks kauba müüja riigis. Kui olete end registreerinud, annate müüjale oma käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, ta müüb teile kauba käibemaksuga, kuid teil on õigus see käibemaks maha arvata.
NB! Kui saate käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri mõnes teises ELi liikmesriigis, vajate raamatupidajat või maksunõustajat, kes tegeleb selles riigis maksudokumentide esitamisega.
Näide 2 - kaupade eksport EList
Eesti käibemaksukohustuslane ostab Saksamaal asuvat kaupa Saksa käibemaksukohustuslasest äriühingult, mida ta müüb Ukrainasse. Tehingu tegemiseks kasutatakse Eesti käibemaksukohustuslase numbrit.
Sellisel juhul jääb tehing Eesti ettevõtte jaoks liidusiseseks ostuks, kuid Eesti ettevõte on kohustatud selliselt ostult tasuma Eestis tegelikku käibemaksu, kuigi arvel on kirjas käibemaks 0%.
Kuidas eemaldada maksurisk?
Seda olukorda saab vältida, kui te teatate müüjale, et te ei soovi kasutada Eesti käibemaksukohustuslase numbrit, sest te ei kavatse kaupa Eestisse saata. Sellisel juhul ei kajastu tehing Eesti deklaratsioonis ja te ei ole kohustatud Eestis käibemaksu tasuma. Ja kauba müüja peab esitama muu põhjuse, miks ta müüb teile 0% käibemaksuga. Näiteks kauba eksport EL-st.
Erandiks on kolmnurkne tehing
Kui tegemist on kolmnurkse tehinguga, võite julgelt kasutada oma Eesti käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.
Kolmepoolse tehingu kohustuslikud tingimused on järgmised:
1) mõlemal tehingu osapoolel on tehingu toimumise ajal kehtiv käibemaksukohustuslasena registreerimise number
2) kaup peab liikuma ühest ELi liikmesriigist teise (v.a Eesti).
3) kauba tegelik liikumine peab kattuma äriühingute poolt kasutatavate käibemaksukohustuslasena registreeritavate numbritega, st kui kaup on müügi ajal Saksamaal, peab müüja kasutama Saksa käibemaksukohustuslasena registreeritavat numbrit, Eesti äriühing Eesti käibemaksukohustuslasena registreeritavat numbrit ja Prantsuse äriühing Prantsuse käibemaksukohustuslasena registreeritavat numbrit.
Näide 3 - kolmnurkne tehing
Eesti käibemaksukohustuslane (B) ostab Saksamaal asuvat kaupa Saksa käibemaksukohustuslasest äriühingult (A), mille ta müüb Prantsuse käibemaksukohustuslasest äriühingule (C) ja kaup liigub Prantsusmaale. Tehingu tegemiseks kasutatakse Eesti käibemaksukohustuslase numbrit.
Sellisel juhul on tegemist kolmnurkse tehinguga, mille puhul saab kasutada Eesti käibemaksukohustuslase numbrit. Käibemaksumäär on null.
Viited Eesti maksuameti seadustele ja selgitused
- Link maksuameti artiklile sel teemal
- Kohtuotsuste numbrid Euroopa Kohtus: C-536/08 ja C-539/08.
- Finantsinspektsiooni selgitus Eesti müügimaksu seaduse kohta
- Eesti müügimaksu seadus