Sissejuhatus
Tänases Eesti majanduskriisi tingimustes seisavad ettevõtjad silmitsi paljude väljakutsetega, millest üks on maksukohustuste tõhus haldamine. Üks oluline aspekt, mis väärib suurt tähelepanu, on erisoodustuse mõiste. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt, mis on erisoodustused, kuidas neid Eesti õiguses reguleeritakse ja millised tagajärjed võivad olla teie ettevõttele.
Mis on eriline privileeg?
Erisoodustused on teatavad hüvitised või teenused, mida tööandjad pakuvad oma töötajatele lisaks tavapalgale. See võib olla kõik, alates ettevõtte auto kasutamisest isiklikuks otstarbeks kuni tööga mitteseotud koolituste eest tasumiseni. Oluline on mõista, et selliseid hüvitisi käsitatakse töötaja sissetulekuna ja need kuuluvad maksukohustuse alla.
Erisoodustuste maksustamine
Tulumaksuseaduse (TuMS) kohaselt võib erisoodustusi maksustada üksikisiku tulumaksuga 20/80 ja sotsiaalmaksuga 33%. See tähendab, et selliste hüvitiste kogukulu võib olla ettevõttele kaks korda suurem kui tavakulud, arvestades, et käibemaksu ei ole võimalik sellistelt tehingutelt tagasi saada.
Maksustamise seisukohast arvutatakse erisoodustused "vastupidises järjekorras", nagu oleks töötaja saanud hüvitise ekvivalendi sularahas. See tähendab, et üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaks arvutatakse hüvitise hinnangulise "brutoväärtuse" alusel, mida suurendatakse vastava maksukoormuse võrra.
Erandid
Oluline on märkida, et kõik tööandja pakutavad hüvitised ei ole erihüvitised. Näiteks tööks vajalikke esemeid, nagu tööriided või kontoritarbed, ei loeta erisoodustusteks, isegi kui nende väärtus on suur. See tähendab, et töötajate varustamine kvaliteetsete töövahenditega ei too ettevõttele kaasa täiendavaid maksukohustusi. Sama kehtib ka näiteks sünnipäevalillede või joogivee kohta kontoris, mida üldiselt ei peeta erisoodustusteks ja mida võib käsitleda tavaliste ettevõtluskuludena.
Paljud muud liiki hüvitised, nagu näiteks isiklike eluasemekulude tasumine või kaupade ja teenuste osutamine turuhinnast madalama hinnaga, kuuluvad siiski erihüvitiste määratluse alla ning neid tuleb vastavalt deklareerida ja maksustada. Seda tehakse 4. liites esitatud TSD (füüsilise isiku tuludeklaratsiooni) vormil.
Näited
Näited erihüvitistest on järgmised:
- Ettevõtte auto kasutamine isiklikuks reisimiseks.
- elamispinna eest maksmine (nt õpetajale tasuta korteri võimaldamine, kui töökoht asub rohkem kui 50 kilomeetri kaugusel ja töötajal ei ole oma kinnisvara kodule lähemal).
- Kaupade või teenuste pakkumine tavaklientide hinnast madalamate hindadega.
- Tööga mitteseotud kindlustuse (nt pensionikindlustus) eest tasumine.
- Laenude andmine madalama intressimääraga kui turul saadaolevad laenud.
- Kaupade või teenuste ostmine turuhinnast kallimalt.
- Antud laenu tagasimaksmata jätmine.
- Tööga mitteseotud koolituste (nt kudumiskursused) eest tasumine.
Kõiki hüvitisi ei loeta siiski erihüvitisteks. Näiteks sünnipäeva puhul kingitud lilli või joogivett kontoris ei peeta üldiselt erisoodustuseks ja neid võib käsitleda tavaliste ettevõtluskuludena.
Erisoodustuste keerukus
Erisoodustuste haldamisel on keeruline mõista täpselt, milliseid soodustusi ja millistel asjaoludel võib töötajatele anda ilma täiendavate maksutagajärgedeta.
Näiteks võivad õppemaksud olla mittemaksustatav erisoodustus, kui kursus on otseselt seotud töötaja tegevusega ettevõttes ja aitab kaasa tema ametialasele arengule. Sellisel juhul võib koolituskulud arvata üldiste ettevõtluskulude hulka ja neid ei loeta töötaja sissetulekuks. Kui aga koolitus ei ole tööga seotud, nagu näiteks raamatupidaja kudumiskursus, loetakse selliste kursuste kulud erisoodustuseks ja need on maksustatavad.
See rõhutab, et kulude hindamisel on oluline eristada töötaja isiklikke huve ja ettevõtte huve.
Kuidas vältida ebavajalike maksude maksmist?
Ebavajalike maksukohustuste vältimiseks peavad tööandjad selgelt määratlema hüvitiste poliitika, sealhulgas ranged kriteeriumid, mis peavad olema täidetud selleks, et hüvitist ei peetaks erisoodustuseks. Näiteks kehtestavad ettevõtted sageli piirangud töötajatele tehtavate kingituste väärtusele või nõuavad, et kõik koolitusprogrammid peab heaks kiitma personaliosakond, et tagada nende ametialane asjakohasus.
Samuti, kui ettevõte pakub erisoodustusi, tuleb nende väärtus täpselt välja arvutada, et maksubaas õigesti määrata. Näiteks kui ettevõte katab töötajale eluruumi üürimise kulud, tuleb maksukohustuse arvutamiseks kindlaks määrata sellise eluruumi turuväärtus.
Lisaks peaksid ettevõtted dokumenteerima hoolikalt kõik erisoodustuste andmisega seotud tehingud, et olla võimelised toetama oma tegevust maksuhalduri kontrollide korral. See hõlmab kõigi arvete, rendilepingute ja muude dokumentide säilitamist, mida saab kasutada kulude tõendamiseks.
Üldiselt nõuab erisoodustuste haldamine hoolikat planeerimist ja õigusaktide tundmist, et vältida tarbetuid maksukulusid ja võimalikke karistusi. See on eriti oluline VKEde jaoks, kus iga euro loeb ja ootamatutel maksukohustustel võib olla märkimisväärne mõju ettevõtte finantsseisundile.
Ettevõtjad võivad kaaluda ka erisoodustuste jälgimis- ja aruandlussüsteemi loomist, et lihtsustada arvestuse pidamist ja tagada maksude tasumine. Selline süsteem aitaks juhtida maksuriske ja tagada läbipaistvuse maksuhalduri jaoks.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et erisoodustused võivad olla väärtuslik vahend töötajate toetamiseks ja ettevõtte kultuuri tugevdamiseks, kuid nõuavad hoolikat planeerimist ja juhtimist. Eesti maksualaste õigusaktide keerukuse mõistmine aitab ettevõtjatel vältida soovimatuid maksutagajärgi ja maksimeerida nende stiimulite pakutavaid võimalusi.