Digimajanduse arenguga muutuvad digitaalsed teenused ja nende maksustamine üha olulisemaks. Eestis, nagu ka teistes ELi riikides, on maksusüsteem, mis reguleerib selliste teenuste osutamist nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Käesolevas artiklis vaatleme, mis on digiteenus, millised maksud kehtivad erinevates olukordades ja millele on oluline tähelepanu pöörata digiteenuste osutamisel Eestis.
Mis on digitaalne teenus?
Digitaalne teenus on teenuse vorm, mida osutatakse Interneti või muude elektrooniliste võrkude kaudu minimaalse inimosalusega. Selliste teenuste peamine tunnusjoon on nende kõrge automatiseerituse tase, mis muudab need igal ajal ja vähese või üldse mitte inimsekkumisega kättesaadavaks. Digitaalsed teenused nõuavad kaasaegset tehnoloogilist infrastruktuuri, ilma milleta neid ei saa realiseerida.
Tavalised näited digitaalsete teenuste kohta on järgmised:
- Veebisisu tellimused
- Õppekursused eelsalvestatud õppetundide kujul
- Pilvandmetöötlus
- Tarkvara kui teenus (SaaS)
- Juurdepääs elektroonilistele kauplemisplatvormidele
- Veebimajutus, VoIP ja muud Interneti-teenused
- Mängude allalaadimine ja online mängimine
- Muusika-, filmi-, foto- ja videomaterjalid
- E-raamatud ja muud digitaalväljaanded
Digitaalteenuste peamine omadus on see, et nende osutamine ilma infotehnoloogiata on praktiliselt võimatu. Need nõuavad protsesside automatiseerimist ja pakuvad kasutajale pidevat juurdepääsu sisule või funktsioonile interneti kaudu.
Digitaalteenuste maksustamine Eestis
Eestis osutatavate või teistesse riikidesse eksporditavate digiteenuste suhtes kohaldatakse käibemaksu (käibemaksu) sõltuvalt sellest, kes on ostja ja kus ta asub. Vaatleme mõningaid levinud olukordi.
1. Eesti ettevõtete vahelised teenused
Kui käibemaksuga maksustatud Eesti äriühing osutab teisele Eesti äriühingule, kes on samuti käibemaksukohustuslasena registreeritud, digiteenust, kohaldatakse sellele teenusele käibemaksu harilikku määra 22%.
Näide: Ettevõte A Eestis pakub pilvandmetöötlust (SaaS-teenus) ettevõttele B, mis on samuti Eestis registreeritud NSO all. Sellisel juhul on ettevõte A kohustatud esitama NSO-le arve 22%.
2. Eesti äriühingu teenused Eesti mittemaksukohustuslasest äriühingule
Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab digiteenust teisele Eesti ettevõttele, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kohaldatakse ka käibemaksumäära 22%.
Näide: Ettevõte C pakub ettevõttele D veebisisu tellimust, mis ei ole käibemaksuga maksustatav. Ettevõte C peaks lisama käibemaksu 22%.
3. Teenused ELi ettevõtjale, kellel on NSO number
Kui Eesti käibemaksuga maksustatud äriühing osutab digitaalteenust teise ELi liikmesriigi äriühingule, kes on samuti käibemaksukohustuslane, siis Eestis käibemaksu ei nõuta. Teenus maksustatakse nullmääraga (0%), kui omandaval ettevõttel on kehtiv käibemaksukohustuslasena registreerimise number.
Oluline on, et NSO number oleks kontrollitud, mida saab teha internetis. VIES.
Näide: Eesti ettevõte E osutab pilvandmetöötlusteenuseid Prantsuse ettevõttele F, mis on registreeritud NSO all. Ettevõte E võib esitada arveid ilma NSO-ta, kuid peab tagama, et kliendi NSO number on kehtiv.
4. Teenused ELi ettevõttele või üksikisikule, kellel puudub NSO number.
Kui Eesti ettevõte osutab digiteenust ELi ettevõttele või füüsilisele isikule, kes ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, kohaldatakse teenustele Eesti käibemaksumäära 22%, kui müük ei ületa 10 000 euro suurust piirmäära kalendriaasta kohta. Kui see piirmäär ületatakse, peab Eesti ettevõtja registreerima end teenuse saaja riigis käibemaksukohustuslaseks ja tasuma käibemaksu selles riigis kehtiva käibemaksumäära alusel.
NB! On võimalus mitte registreerida end igas riigis, kus kliendid asuvad, vaid kasutada spetsiaalset OSS maksustamismenetlust, mis vähendab bürokraatiat. Lugege selle kohta rohkem meie artikkel.
Näide: Ettevõte G pakub Saksamaal asuvale üksikisikule e-raamatute tellimust. Kuni müügimaht ei ületa 10 000 eurot, võtab ettevõte G Eesti käibemaksu 22%. Kui müügimaht ületab selle piirmäära, on ettevõte kohustatud end Saksamaal käibemaksukohustuslaseks registreerima.
5. Teenused ELi-välistele ettevõtetele või üksikisikutele
Kui Eesti ettevõte osutab digiteenust ettevõttele või üksikisikule väljaspool ELi, ei nõuta Eestis käibemaksu. Sellisel juhul kasutatakse nullmäära (0%).
Näide: Eesti ettevõte H müüb oma tarkvaratooteid USAs. Sellisel juhul ei ole Eesti äriühing kohustatud käibemaksu tasuma, sest ostja asub väljaspool ELi.
Kokkuvõte
Digitaalteenuste maksustamine Eestis sõltub kliendi asukohast ja tema käibemaksukohustuslase staatusest. Digitaalteenuseid pakkuvatel ettevõtetel on oluline mõista nii Eestis kui ka teistes ELi riikides kehtivaid maksustamiseeskirju. Käibemaksu ebaõige kohaldamine võib kaasa tuua trahve ja muid ebameeldivaid tagajärgi, seega on oluline olla tähelepanelik ja olla kursis õigusaktide muudatustega.